Säidse maailmaimeht - seo um õnnõ üts näüdüs tuust, miä saa, ku üts kirotas artikli, miä tõõsõl jo valmis kirotõt um . Õigõ artikli um päälkirä all: Säidse ilmaimeht!XCcOo
liita Säidse ilmaimeht?
Säidse ilmaimeht (täpsämbähe vanaao säidse ilmaimeht) olliq antiikaol (3. aastagasaast i.m.a.) vällävaliduq säidse maailma ehitüskunsti ja skulptuuri suurt kõrdaminekit.
Säidse ilmaimeht pilte pääl.
Ilmaimmide nimekirjo om olnuq mitu. Edimädse säitsme ilmaimme nimekirä tekk' vanakreeka tiidjämiis Kallimachos. Tuud nimekirjä olõ-õi alalõ. Kõgõ vanõmb säitsme ilmaimme nimekiri, miä om alalõ, om peri ütest kivvi raotust kiräst, miä om peri 2. aastagasaast i.m.a.. Tuu nimekirä om üles tähendänüq kreekläne Antipatros Sidonist. Tuu perrä ommaq kõgõ sagõhõmpa vanao säitsme ilmaimme hulka arvaduq:
- Cheopsi pürämiid Egüptüsen,
- Semiramisõ ripvaq aiaq Babülonin,
- Artemise templi Ephesosõn,
- Zeusi kujo Olümpiän,
- Halikarnassosõ mausoleum,
- Rhodosõ koloss ja
- Pharosõ tulõtorn (Aleksandria sadaman).
Naist om täämbätseni pääväni alalõ õnnõ Cheopsi pürämiid.
Kirändüs[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
- Aleksandra Neihardt, Irina Šišova. Vanaaja seitse maailmaimet, Tallinn 1969.
Välislingiq[toimõndaq | toimõndaq lätteteksti]
- 7 maailmaimet